Üks väga hea päev

Selle sissekande kirjutasin ma peamiselt endale, et masendavatel päevadel endale meelde tuletada, et mitte kõik päevad pole halvad. Aga keda huvitab, siis palun väga- võite ka lugeda, milline on minu jaoks üks tõeliselt hea päev. 

Ma ärkasin kusagil üheteistkümne paiku ja kui ma alla läksin, tahtis ema mulle näidata ühte saadet. Tuli välja, et see oli "Köögikodanikud" ning parasjagu näitas seal ühte Jaapani poodi/kohvikut, kus ma tegelikult juba ühe korra käinud olen. Poe nimeks on Momo. Aga siis kui ma seal sügisel koos Marieliga käisin, ei teadnud ma, et selle poe on loonud üks mees nimega Daigo, kes iseloomult ja oma maailmavaatelt oleks nagu minu teisik. Täitsa tõsiselt. Ta on väga suur Eesti fänn ning ta ütles, et Jaapanis on tal pere, sõbrad ja kõik muu, mida ta teab, aga seal pole tal Eestit. Ja täpselt sama tunnen mina Jaapani vastu. 
Nii, saade vaadatud, ronisin ma internetti ja saatsin talle kirja ja avaldasin seal lootust, et ehk kui ma järgmine nädal Momosse lähen, võiksime me isiklikult rääkida ka. 

Kuna päike paistis, mõtlesin ma, et tahaks õudselt minna mere äärde jalutama. Oleks küll koeraga tahtnud minna, aga kuna koera pole, siis läksin sinna kahekesi- mina ja iPod, kus peal on SHINee uus album Dream Girl (head lood on muide). Bussiga sõitsin linna ja astusin siis Ahoy'st ka läbi, et sushit ja miso suppi kaasa osta. Siis kui ma seal ootasin kuni mu tellimus valmis sai, tõi seal olev barista mulle suure ilusa tassi kohvi mõttega, et mul oleks siis mõnusam oodata. See oli temast küll ääretult kena ja kohv oli super hea, nii et naeratus ei  kadunud veel päris kaua huulilt ka pärast seda, kui ma juba ranna poole teel olin.

Mere äärde jõudes istusin ühele punasele pingile, mis keset randa oli, ning sõin siis seal rahulikult oma sushit ja miso suppi, kuulates samal ajal muusikat. Jube mõnus oli seal olla. Kolm meest lendasid seal nende propelleritega ka ringi ja tegid igasuguseid trikke. Vahepeal tundus mulle küll, et üks kukub alla, aga õnneks seda siiski ei juhtunud, sest viimasel hetkel tõusis ta uuesti õhku. Eputas lihtsalt :)
Ja üks meestest sõitis täpselt selle pingi eest läbi, kus ma istusin, ja ma siis tõstsin pöidlad tunnustavalt õhku ka, mille peale ta naerma hakkas. Oeh, tore oli. Varsti liikusin ma edasi ning läksin jala Mai poole. Mõtlesin, et saaks Triinuga kokku, aga teda polnud kodus. Selle asemel läksin Selverisse ja ostsin vett, salvrätikuid ja Eurojackpoti pileti. Õnneloosi ostsin ka, millega võitsin kohe ühe euro. Võtsin selle eest siis uue pileti ja sellega sain juba kaks eurot. Lotoga igatahes vedas.

Rimist ostsin plaastrid ka, kuna mitmel mu varbal on nüüd kena vill, aga no päeva need ei riku igatahes. Ja siis hakkasin mööda jõeäärt uuesti koju tulema. Ma ei kujuta ette, mitu kilomeetrit ma maha kõndisin, aga minuti pealt kolm tundi läks sellele. Tuju oli igatahes terve see aeg üli hea ja ma isegi naeratasin võõrastele, mis minu puhul pole sugugi tavaline.

Eks siis näeb, mis nüüd toimuma hakkab. Külm hakkas igatahes, nii et ilmselt teki alla ja filme vaatama. Aga see on ka ometigi tore!