Nii paljud inimesed viimasel ajal räägivad blogidest. Ma arvasin, et see on suht väljasurnud juba, aga guess not :D Igatahes tuli endal ka uuesti tahtmine seda taaselustada.
Laupäeval pidasime koos Sandriga sünnipäeva. Rahvast oli palju, kõik ei mahtunud ühte ruumi ära ja nii moodustus kaks "gruppi". Üks köögis ja teine suures toas. Sander jooksis kogu aeg kahe toa vahel ringi või siis karjus üle terve maja "Me tahame pannkooki teha!"; "Kus pannilabidas on?" jne. :D Põnev oli. Tiina ja Mattias amelesid samal ajal minu toas diivanil. Tahtsin just minna läpakast busside ajakava vaatama, kui ukse vahelt nägin kuidas Mattias Tiina peal oli ja mingi hull make-out session käis. Ma veel mõtlesin pärast, et kas ma julgen oma uut pleedi, mille peal nad olid, veel kasutada, sest kurat teab mida nad seal veel tegid. Tiina aga rääkis täna, et päris selliseks ei muutunud. Thank god :D
Juua oli parajalt, tegelikult isegi liiga palju, sest hommikul saatsin pooliku viinapudeli ja päris mitu purki õlu Aare, Anne ja Steniga Tallinnasse. Mis ma nendega ikka teinud oleksin? Hoida poleks neid nkn kusagil olnud. Ainult pooliku pudeli rummi jätsin endale. See kraam on liiga hea et ära anda :D
Täna enne kirjanduse arvestust tegin väikese koka-rummi koksi, kuigi öö läbi üleval olnud ajule see väga hästi ei mõjunud ning mingi pool tundi oli päris paha olla. Imelik, isegi pühapäeval pärast sünnipäeva polnud pohmakat ja siis ühest topsist hakkas okse refleksi tulema. Oh well. Igatahes tõmbas see kõvasti närvi maha ning äratas üles ka, arvestuse sain A :)
Arvestused oli küll kõik juba ära, aga sellgi poolest on meil homme vaba päev. Ma ei nurise, tegelikult ma olen üli tänulik et meil lastakse puhata, aga kus on õppealajuhataja loogiline mõtlemine? Tavaliselt ei lasta meil mitte mingil kuradi puhul niisama puhata. Isegi kui õpetaja on haige ja keegi ei saa tundi asendada, antakse mitu A4 pikkusi paljundusi, mille peab järgmiseks päevaks ära tegema. See on üks nendest asjadest, mis mulle Sütevaka juures ei meeldi. Kui ei taha läbi kukkuda, peab õppima ajud välja. Kui just loomulik intelligents välja ei löö, mida minu puhul juhtub kahjuks keemias näiteks väga, väga harva.
Nii kahju, et mu õige sünnipäev just kolmapäeval on. Ma ei kannata seda, kui terve klass hakkab sünnipäevalaulu laulma. Mida kuradit ma siis tegema peaksin? :D Enamasti vaatan ma savilt ruumis ringi või otsin mõne hea sõbra nägu, siis ohkan kergendunult kui see läbi saab. Awkward, awkward, awkward.
Tänane päev on, jumal tänatud, aeglaselt möödunud. Ma olen nii harjunud sellega, et kui ma koju jõuan on kohe-kohe vanemaid koju oodata ja eriti midagi teha ei saa enam. Mitte, et ma pöörasena mööda maja ringi torman, aga palju rahulikum on olla. Ei pea iga sekund muretsema selle pärast, et keegi mu tuppa lambist sisse astuks. Kuigi ma peaksin kassile õpetama, et ta võiks enda järel ukse kinni ka panna kui ta selle lahti lükanud on. Vastikult külma õhku tuleb koridorist ja mul on teki all liiga mõnus, et ust kinni panna. -.-
Varsti on jõulud, kahjuks. Ma olen vist ainus inimene minu suhtlusringkonnast, kes vihkab jõule. Kogu see faking sagimine ja tulede üles panek hakkab juba oktoobri lõpust ja igal pool lastakse jõululaule. Mul on enne õiget päeva kopp täiesti ees lihtsalt. Mis on ilusat eredatest jõulutuledest, kui maas on sopp ja veeloigud? Oodaku lumigi ära.
Mõnikord ma mõtlen, et tore oleks mitte mõelda. Oleks lihtsam. Või siis keerulisem. Aga sellel poleks vahet, sest inimesed ei mõtleks selle peale.
Sa ei ole ainuke, kes jõule vihkab, usu mind. Ma oleks ülimalt tänulik kui jõulud ära jääks ja paar muud püha ka.
ReplyDelete